Vajuta siia, et näha hoonet täies ilus ;)
22.04.2015


Veneetsia arhitektuuribiennaal

01.04.2018Veneetsia arhitektuuribiennaal on üks maailma olulisematest arhitektuurisündmustest, mida külastab tavaliselt üle 100 000 inimese. Biennaalil osalemine pakub Eestile ja meie arhitektidele ainulaadse võimaluse tutvustada siinset arhitektuuri ning neid küsimusi, mis Eestile olulised, rääkides kaasa suursündmusel, kuhu koonduvad tänase arhitektuurimaailma tähtsaimad ja põnevamad teemad.

Veneetsia arhitektuuribiennaal kõnetab arhitektuuri akadeemilist ja teoreetilist poolt, olles samas kohtumispaigaks valdkonna kõige nimekatele arhitektidele ning disaineritele ning kohaks, kuhu tullakse tutvustama kõige põnevamaid arengusuundi iga maa arhitektuurilises mõtlemises.

Veneetsia biennaali arhitektuuribiennaal on eraldi sündmusena toimunud alates 1980. aastast. Enne seda - alates 1968. aastast - toimusid arhitektuurinäitused kunstibiennaali raames. Eesti on Veneetsia arhitektuuribiennaalil osalenud alatas 2000. aastast. Eesti ekspositsiooni näituste korraldamise taga on olnud nii Eesti Arhitektide Liit kui Eesti Arhitektuurikeskus, Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali toel.

Veneetsia Arhitektuuribiennaal koosneb arvukatest näitustest ning sündmustest. Kõige olulisemaks on kuraatorinäitus, mille paneb kokku biennaali peakuraator. Suure tähtsusega on ka erinevad temaatilised näitused ning rahvuspaviljonides ja üldpindadel eksponeeritavad riikide väljapanekud.


EESTI PAVILJON 16. VENEETSIA ARHITEKTUURIBIENNAALIL - NÕRK MONUMENT

www.weakmonument.com
www.facebook.com/weakmonument/

Eesti Arhitektuurikeskus esindab Eestit näitusega “Nõrk monument”
16. rahvusvahelisel arhitektuuribiennaalil La Biennale di Venezia (avatud 26. mai – 25. november 2018).
Biennaali kureerivad Yvonne Farrell ja Shelley McNamara peateemaga “Freespace”.
Eesti Paviljon kuulub Eesti Vabariigi 100. aastapäeva välisprogrammi.

Eesti paviljoni kuraatorid Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeáš Říha uurivad spektrit esindusliku monumendi ja igapäevase arhitektuuri vahel: alates võidusambast kuni seda kandva sillutiseni. Projekti pealkiri “Nõrk monument” on oksüümoron, retooriline vahend, mis pakub värskeid võimalusi ehitatud keskkonnas politiseerituse märkamiseks.

“Kus lõpeb monument ja algab tänavakivi? Mõnikord on nendevahelised piirid hooldamise või hooletusse jätmise tõttu hägustunud. Teinekord on nendevahelised erinevused protesti või lammutamise tõttu nõrgenenud. Samuti võib erakordse ja igapäevase arhitektuuri vahelise piiri hägustajaks olla ajalugu, asukoht või materjal. Näitusel esitleme olukordi, mis erinevad sellest, kuidas monumente traditsiooniliselt mõistetakse,” ütleb kuraator Tadeáš Říha.

Eesti paviljon hõivab endise Santa Maria Ausiliatrice kiriku (Fondamenta San Gioacchino) Via Garibaldi ääres Giardini ja Arsenale biennaalialade vahepeal. Kiriku hääbuvad baroksed ruumid toetavad oma ruumisümmeetria ja – hierarhiaga näituse ideed. Loe edasi..

Vaata 16. Veneetsia Arhitektuuribiennaali avanädala olulisemaid Eesti arhitektidega seotud sündmuseid siit!

Fotogalerii avamisest 25. mail 2018
 (Tõnu Tunnel, Ieva Raudsepa ja Katrin Tomiste)

Eesti ekspositsioonid Veneetsia arhitektuuribiennaalil

2016

Veneetsia XV arhitektuuribiennaali peakuraatori, Tšiili arhitekti Alejandro Aravena teemapüstitus biennaalile oli "Sõnumeid rindejoonelt" (Reporting from the Front). Aravena kutsus osalejaid - nii kuraatorinäitusel osalejaid kui rahvuspaviljonidega osalenud riike üles uurima, kus asuvad hetkel arhitektuurimaastiku n-ö rindejooned, kus peetakse kõige olulisemad lahingud ning millised on olnud julged, harjumustest läbi murdvad, kasvõi kõige väiksemaid positiivseid muutusi kaasa toonud lahendused.

Eestis toimus näituseprojekti leidmiseks kaheetapiline rahvusvaheline konkurss; esimeseks etapiks esitati 22 tööd, teise vooru valis žürii välja 3 tööd, mille seast võitjaks osutus kolme Balti riigi noorte kuraatorite ja arhitektide ühisprojekt.

Konkursi tulemusena osaleski Eesti arhitektuuribiennaalil esimest korda koos Läti ja Leeduga; ühisprojekt kandis pealkirja "Balti paviljon" (The Baltic Pavilion). Lisaks Eestit esindanud arhitekt Johan Talile kuulusid kuraatorite tiimi Kārlis Bērziņš, Niklāvs Paegle, Dagnija Smilga, Laila Zariņa Lätist ning Jonas Žukauskas, Jurga Daubaraitė, Petras Išora ja Ona Lozuraitytė Leedust. Ekspositsioon tõi rahvusvahelise publiku ette kümnete Eestist, Lätist ja Leedust pärit arhitektide, linnaplaneerijate, fotograafide, geograafide, geoloogide, majandusekspertide, kultuuriteoreetikute, ajaloolaste, filosoofide, antropoloogide, kunstnike, samuti muuseumide jpt organisatsioonide teadmised ja loomingu, mis pakkus sissevaadet Balti regiooni muutustesse viimastel aastakümnetel.

Kokkuvõttev intervjuu Eesti-poolse kuraatori Johan Taliga.

Kajastus:
Tank magazine, Dezeen, Archdaily, Finnish Architecture, MIT, Frieze Magazine, Wallpaper, Calvert Journal, Helsingin Sanomat, Archspace, The Observer, Postimees, Eesti Päevaleht.

balticpavilion.eu
www.facebook.com/thebalticpavilion

Fotogalerii (Ingel Vaikla):

2014

Veneetsia XIV arhitektuuribiennaali peakuraator Rem Koolhaas pakkus suursündmuse peateemaks "Põhitõed: modernsuse omaksvõtt 1914-2014".

Johanna Jõekalda, Johan Tali ja Siim Tuksami poolt kureeritud Eesti ekspositsioon "Vaba ruum" (Interspace) keskendus selle raames avalikule ruumile kui keskkonnale, kus segunevad ametlik ideoloogia ja selle isiklikud tõlgendused.

Väljapanekut korraldas Eesti Arhitektuurikeskus ning toetasid Eesti Kultuuriministeerium, Kultuurkapital ja Euroopa Regionaalarengu Fond, kuldsponsor Metro Capital, suurtoetajad Ruukki Products, Eventus Ehitus ja KSA Silmakeskus ning toetajad Sadolin, Elmaks Hulgikaubandus, Eesti Arhitektuurimuuseum, Reinis Adovicš (WARP), Lugemik, Makerlab ja Silman Elekter, samuti 206 hooandjat ja kümned vabatahtlikud.

www.enterinterspace.ee
www.facebook.com/vabaruum

Fotogalerii:


2012
Veneetsia XIII arhitektuuribiennaali juht, arhitekt David Chipperfield valis biennaali kuraatorinäituse teemaks "Common Ground" ("Ühisväli").

Eesti näituseprojekt "Kui pikk on ühe maja elu? How long is the life of a building?" käsitles väärika modernismipärandi – Tallinna Linnahalli – hääbumist, mida soosivad majanduslikud olud ning poliitilistes tõmbetuultes toimuvad mängud planeeringutega. Miks hüljatakse vaid mõnikümmend aastat toiminud tunnustatud ehitised? Eesti ekspositsioon kujutas suhestumist aja ja ruumiga – oluliste ning ka mitteoluliste paikade tänase hüljatusega, kuid samavõrd homsete muutumiste ja võimalustega...püstitades Veneetsias küsimuse: kui pikk on ühe maja elu? Ühe hoone näitel rullus Veneetsias lahti suurem lugu. Kuraator: Tüüne-Kristin Vaikla, ekspositsiooni autorid: Urmo Vaikla, Tüüne-Kristin Vaikla, Ingel Vaikla, Maria Pukk, Ivar Lubjak ja Veronika Valk.

Fotogalerii (Ingel Vaikla):


2010

Veneetsia XII arhitektuuribiennaali juht, Jaapani arhitekt Kazuyo Sejima valis näituse üldteemaks "Inimesed kohtuvad arhitektuuris" ("People meet in architecture").Eesti ekspositsioon "100 MAJA/HOUSES" (30 MB PDF) tutvustas läbi suuremõõtmelise maketi, slaidiprogrammi ja video sadat eesti arhitekti projekteeritud eramut, väites, et Eesti üheks silmapaistvaks erisuseks võrreldes muu Euroopaga on unikaalloomingu eelistamine eramuarhitektuuris. Näituse autoriteks olid arhitekt Kalle Vellevoog, sisearhitekt Tiiu Truus, graafiline disainer Martin Pedanik ja arhitektuuriteadlane Karen Jagodin. Eesti ekspositsiooni korraldaja oli Eesti Arhitektuurikeskus, kaaskorraldaja Eesti Arhitektide Liit, toetajad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

Fotogalerii:


2008

Aaron Betsky poolt juhitud Veneetsia XI arhitektuuribiennaali teemaks oli "Out There. Architecture Beyond Building", mis keskendus asukohaspetsiifilistele installatsioonidele ja manifestidele, arhitektuurile keskkonna- ja maastikukeskselt.

Eestit esindas biennaalil keskkonna- ja geopoliitiline ruumiinstallatsioon projekt "Gaasitoru", mis võitis hiljem Eestis ka Kultuurkapitali preemia. Palju tähelepanu pälvinud teose autoriteks olid arhitektid Maarja Kask ja Ralf Lõoke arhitektuuribüroost Salto ning skulptor Neeme Külm ja arhitektuuriteadlane Ingrid Ruudi.

Ekspositsiooni veebileht: biennaal.arhliit.ee
Projektist lähemalt:
 Eesti expo "Gaasitoru" Veneetsia XI arhitektuuribiennaalil (YouTube'i video)

Meediakajastus:

Fotogalerii:


2006

Richard Burdetti juhtimisel toimunud Veneetsia X arhitektuuribiennaal peateemaga "Inimene, ühiskond, arhitektuur" keskendus sellistele XXI sajandi urbanistika võtmeküsimustele, nagu sotsiaalne dünaamika, linnade infrastruktuur ja indiviidi roll ruumiloomes.

Eesti ekspositsioon "Joint Space" tegeles reaalaja liikumisinfo uurimisega ja inimeste tegevusruumide kaardistamisega mobiilpositsioneerimise teel; pearõhk oli küsimusel kuidas esitada reaalaja liikumisinfot, mida uut sellise informatsiooni avalik kättesaadavus võiks kaasa tuua linnaruumis ning mida tähendada linlasele. Projekti autoriteks olid Ülar Mark, Indrek Tiigi, Kaja Pae, Yoko Alender, Raul Kalvo, Rein Ahas, Anto Aasa, Siiri Silm, Margus Tiru ja Erki Saluveer, arhitektuuribüroo Urban Mark ja Tartu ülikooli geograafia instituudi ja arendusettevõte Positium.

Projektist lähemalt: Inimesed linnas. Eesti näitus Joint Space Veneetsia X arhitektuuribiennaalil (Kaja Pae / Eesti arhitektuuri ajakiri MAJA)


2004

Veneetsia IX arhitektuuribiennaali peateemaks oli METAMORPH ning seda juhtis Kurt W. Forster.

Eesti esines biennaalil projektiga "Time Out architecture": Eesti Arhitektide Liidu korraldatud ideevõistluse võidutöö autor – noorema põlvkonna sisearhitekt Kristjan Holm sai näituse idee Madis Jürgeni raamatust "Hää koht", mis tutvustab eesti käimlakultuuri ja nupukate eestlaste põnevat välikäimla-arhitektuuri. Näitusetiimi olid peale Kristjan Holmi ja Madis Jürgeni kaasatud arhitekt Agu Külm koos skulptor Jukka-Pekka Jalovaaraga ning kunstiteadlased Pille Epner ja Liina Jänes.

Fotogalerii (Kristjan Holm):


2000

Biennaali peakuraator Massimiliano Fuksas sõnastas arhitektuuribiennaali üldteemaks "Linn: vähem esteetikat, rohkem eetikat".

Esimest korda arhitektuuribiennaalil osalenud Eesti astus üles projektiga "Simulacrum City", mille autoriteks olid kunstikriitik ja kuraator Anders Härm ning arhitekt Tarmo Maiste. Paviljoni helitausta eest seisis hea Taavi Laatsit; filmi tegid Jaak Kilmi ja Andres Maimik. Kataloogi kujundas Jaanus Tamme.

Meediakajastus:


Fotogalerii (Arne Maasik):