Vajuta siia, et näha hoonet täies ilus ;)

Arhitektuurieksport

10.08.2010
Ajakiri MAJA, nr 2 - 2010

ARHITEKTUURIEKSPORT - Ülar Mark
10.08.2010

Rääkides tänasest seisust Eesti arhitektuuris räägitakse aina tihedamini arhitektuuriekspordist. Miks see nii on? Kes seda eksporti peaks tegema? Kuidas tegema?


Hetkesituatsioon. Eesti Arhitektid - noored, koolitatud ja kogenud

Eesti projekteerimisturg ja arhitektuuribürood on mitmeski mõttes murdepunktis, arvestades maailmas toimuvaid trende ja kujunenud situatsiooni Eestis.

Koos majanduse kiire tõusuga loodi Eestis viimasel dekaadil pretsedenditult palju uusi arhitektuuribüroosid. Arhitektuurse projekteerimise, inseneri, maastikuarhitektuuri ja sisekujunduse büroosid oli 2003. aastal 467, kokku 2030 töötaja ja 800 miljoni rooni suuruse käibega. 2007. aastal oli juba 861 bürood 3049 töötaja ja 1836 miljonilise käibega. Büroode hulk kahekordistus, töötajaid lisandus kolmandiku võrra ja käive tõusis üle kahe korra. Majanduskasvuga võrreldes oli see vähem kui 0,5 % SKP-st.
Reeglina olid lisandujad noorte poolt loodud bürood, kes ka kohe tellimusi said – seda kas arhitektuurivõistluste abil või otsesuhtest klientidega. Tööd ei teinud mitte ainult noored arhitektid, vaid üliõpilased alates esimestest kursustest. Tänase seisuga on tellimuste mahust alles jäänud hinnanguliselt 20–30 %. Lähiaastatel tellimuste hulk ilmselt suureneb, ent tõenäoliselt jääb rakendamata ikkagi ligi pool tegevarhitektide ja arhitektuuribüroode potentsiaalist. Seega on tulevikus praktilise kogemusega arhitektuuribüroode hulk Eesti turu jaoks liiga suur. Ainus võimalus on kas teha tööd väljapoole Eestit või taanduda valdkonnast. Riigi seisukohast oleks odavam ja kasulikum ümberõppe asemel leida olemasolevale potentsiaalile rakendus. Võtmeküsimuseks on büroode ekspordivõimekuse kasv. Arhitektuuriturgu Eestis ja ka mujal maailmas eristab tavalisest ärist see, et puuduvad olulise turuosaga ettevõtted. Mitte ühelgi arhitektuuribürool ei ole nii suurt turuosa, et oleks võimalik trende luua. Kui Eesti kolm suuremat ehitusfirmat hõlmavad olulise osa ehitusturust, siis kolm suuremat arhitektuuribürood on käibelt alla 10 %. See tähendab ka väikest kasumit ja mitte väga suurt võimet panustada agressiivsesse laienemisse. See tähendab ka killustatust oma sektori huvide kaitsmisel.

Meie huvid

Kõik see eeldab arhitektuuribüroode endapoolset huvide defineerimist. Eesti Riik ja Euroopa Liit on defineerinud eksporti olulise majanduse võimekuse näitajana ja toetab seda läbi EAS’i erinevate meetmete, ent kuidas see peaks täpsemalt välja nägema arhitektuurivaldkonnas on tänaseni selgusetu. Selgust aitab tuua ehk EAL-i büroo-omanike sektsiooni (BOS) aktiivne tegevus. Koondatud on ekspordi arendustegevusest huvitatud bürood ja läbi riikliku (EAS) toe võiks loota tulemusi. EAS toetab ühisturundust, pakub ekspordi tuge ja võimalik on ka tugevdada ekspordivõimekust läbi klastrite loomise aga reeglina on nad arhitektuuribüroodele kättesaamatud erinevatel põhjustel. Bürood on liiga väiksed, pakutud toetused ei sobi seal kus see oleks kõige vajalikum, näiteks arhitektuurivõistlused ja omafinantseerimise osa on reeglina pool kogu projekti eelarvest, mis on arvestades büroode suurusi komplitseeritud. Turu uuringud ja turundusüritused väljaspool Eestit maksavad kokku miljoneid kroone. Neid peaks tegema korduvalt ja erinevates maades. Ei näe, et täna leiduks arhitektuuribüroosid, kes hüpoteetilise töö saamise nimel oleksid valmis sellisteks kulutusteks.

Eesti Arhitektuurikeskus on saanud toetust, et tegeleda arenduskeskusena korraldades näitusi lisaks Eestile ka välisriikides. Toimunud on sellel aastal näitus Berliini Arhitektuurikeskuses
ja Londoni Arhitektuurifestivalil. Büroode tutvustamine ja Eesti arhitektuurile positiivse fooni loomine on üks eesmärke ka edaspidi. See on aga vaja liita büroode huvide ja sihtturgudega, mis omakorda eeldab selgeid otsuseid büroode poolt, millises riigis nad tahaks kohal olla.

Arhitektuur on loometööstuse üks spetsiifiline haru, mis on pigem konsultatsiooniäri koos suure usalduskrediidiga. Tee euroopa arhitektuuriturule viib laias laastus läbi kahe suuna. Äriline, mis võib toimuda läbi messide või turundusürituste. See eeldab aastate pikkust panustamist ja teadvustamist sihtturul, see aga ei pruugigi edule viia. Teine võimalus on rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste võidud, mis on raskesti saavutatav aga lennutab justkui tsirkuse mängus sind kohe redelit mööda kõrgemale tasemele. Mõlemad on võimalikud ja sõltuvad büroode huvidest ja võimekusest.

Sihtturud

Oluline on defineerida Eesti arhitektuuri võimalikud sihtturud. Vaatamata sellele, et ahvatlused asuvad Aasias ja Põhja-Aafrikas, näitab teiste maade statistika ja reaalne elu, et tegelikult on põhilised ekspordimaad lähinaabrite hulgas. Ilmselt ka siin ei saa me läbi Lätita, kellele lisandub kindlasti Soome, Venemaa ja Ukraina. Igal maal omad hädad aga orienteerumist naaberriikidele toetavad nende lähedus, turu tundmine, meie tuntus seal, Eesti ettevõtjate sidemed, ehituskultuuri ja standardite tundmine, ajaloolised sidemed.

Kuhu siiski? Lääne pool meid keegi ei oota, ida pool on raske ja ise ei taha. Põhjas on välja kujunenud protektsionistlik turg ja mida kaugemale lõunasse me liigume, seda bütsantslikumat suhtumist kohtame

Tõenäoliselt kuskilt siit, omi tugevusi määratledes, tuleb leida ka oma nišš erinevatel turgudel. Raskeks muudab selle asjaolu, et kõik ilmakaared eeldavad erinevat käitumist ja erinevaid võimalusi turule sisenemiseks. Skandinaavias oodatakse meilt värsket lähenemist, odavamat hinda ja sama kvaliteeti, mis sealsetel büroodel. Skandinaavia turud on aga erinevalt Eestist ülimalt kaitstud võõramaiste projekteerijate eest. Lääne Euroopas, kus ülimalt tihe konkurents on aga raske ennast nii kaugelt kehtestada. See nõuaks sisuliselt oma kontori avamist. Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa turul klassikalise projekteerimisteenuse pakkumisse Eestist välistaksin, erandid muidugi välja arvatud. Järgi jäävad Endised sotsmaad Euroopas ja venemaa, ukraina ja valgevene. Üldiselt nendes maades meid teatakse ja sinna toimub ka täna arhitektuurieksport.

Loomulikult üksikarhitektidena tööle minnes on maailm lahti, kõik on võimalik ja välistatud pole ükski maa. See on aga pigem väljarände valdkonda kuuluv ettevõtmine.

Loe edasi MAJA 2-2010
(ajakirja võimalik osta Arhitektuurikeskuse büroost, Lai 31, Tallinn, tel 6117436)