EAL: Arhitektuurivõistluse korraldamisel tuleb rohkem tähelepanu pöörata lähteülesandele

Eesti Arhitektuurikeskus
14.06.2012

Eesti Arhitektide Liit
14.06.2012

Eesti Arhitektide Liidu esindajad osalesid Tartu Linnavalitsuse arhitektuurivõistluste teemalisel ümarlaual, mis kutsuti kokku seoses Tartu Oskar Lutsu nimelise linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi arhitektuurivõistlustele järgnenud juriidilisele vaidlusele.

Ümarlaua eesmärk oli arutleda riigihangete seaduse tõlgendamise üle arhitektuuri ideevõistluse korraldamisel ja leida vastus küsimusele – kuidas koostada sellised võistlustingimusi, mis jätaksid riigihankeliste nõuete kõrval piisavalt ruumi ka ideekavandite koostajate loovuse rakendamisele.

Tartu Raekojas toimunud arhitektuurivõistluste teemalisest ümarlauast võtsid osa Tartu abilinnapea Raimond Tamm, Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus, Tartu linnavalitsuse planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku ning linnasekretär Jüri Mölder. Eesti Arhitektide Liidu poolt osalesid aseesimehed Tõnu Laigu ja Jaak Huimerind ning liidu liikmed Helmi Sakkov, Tiit Sild, Andres Lunge, Emil Urbel ja Kalle Komissarov. Avalikkust esindas linnakodanik Kalle Kulbok.

Kokkusaamise tulemusena tõdeti, et eduka arhitektuurivõistluse korraldamisel tuleb enam tähelepanu pöörata hankijapoolsele lähteülesandele, mis peab olema realistlik, väljendama kindlaid eesmärke ning mitte sisaldama vasturääkivusi. Samuti peab hankija hindama enne arhitektuurivõistluse korraldamist oma rahalisi võimalusi võistlusele järgneva tegevuse suhtes ja mitte tekitama põhjendamatuid ootusi võistlusest osavõtjatele.

Tõdeti ka seda, et enne võistluse korraldamist on oluline paika panna ka see, kui palju lubatakse võistlejatel muuta kehtivat detailplaneeringut või ruumiprogrammi ning kas pärast võistlust kavatsetakse neid muuta või mitte. Samuti peab enne võistlust olema selge, kas hankijal on vaja ideelahendust, mida saab pärast võistlust edasi arendada või on vaja valmislahendust.

Kõik need asjaolud peavad olema selged ka võistluse žüriile, kes koosneb valdavalt oma ala professionaalidest ja kellele jääb kokkuvõttes otsustamise õigus linnaehitusliku või arhitektuurse lahenduse suhtes.